Practical-laskmine

Practical on maailmas üha enam populaarsust võitev laskespordi ala. Esialgselt põhiliselt relva kandvate ametnike ja eraisikute enesekaitse suunitlusega laskeala on tänaseks arenenud spordialaks, samamoodi nagu on spordialadeks arenenud sellised alad nagu vehklemine, karate, vibulaskmine jt. 

Practical sobib kõigile – nii meestele kui naistele ja seda igas vanuses ning olenemata nende sotsiaalsest positsioonist. Tunnustatakse mitmeid erinevaid vanuseklasse – alates Juunioridest (alla 21) kuni Super Seeniorideni (+60) välja. Lisaks ei tehta mingit vahet võistleja soo põhjal – laskeülesanded on kõigile samad ning tihtipeale on ühelt laskepositsioonilt teisele kiirelt liikuv väikesekasvuline nõtke naine saavutanud parema tulemuse kui treenitud lihastega mehemürakas.

Practical erineb olulisel määral kõigist teistest laskespordialadest – lisaks lasketäpsusele peab laskuri poolt kasutatav relv olema tugevajõuline ning laskur peab suutma seda kiiresti ja efektiivselt käsitseda. Neile kolmele komponendile – Jõud, Täpsus ja Kiirus (ladina keeles Diligentia, Vis, Celeritas) lisandub veel relva kasutamise taktikaline külg – laskur peab oskama relva käsitseda väga erinevates situatsioonides mis imiteerivad tegelikus elus ette tulla võivaid olukordi. Practical-võistlus koosnebki selliste “olukordade” – Laskeharjutuste kogumist. Nende lahendamiseks antakse laskuritele vabad käed, kohustuslik on vaid laskeharjutuse üldistest kavast kinnipidamine ning tähtsaim – kohustus pidevalt järgida kõiki ohutustehnika nõudeid.

Sattudes kriisisituatsiooni peab relvaomanik keskendama oma tähelepanu eluliselt tähtsatele, takitikalistele asjaoludele, mitte aga relva käsitsemise tehnilisele poolele. Seega peavad relva käsitsemisoskused olema viidud instinktide tasemele. Kõik eelnev tähendab kokkuvõttes seda, et treeningutel ei saa keskenduda üksnes täpse lasu sooritamise harjutamisele; arendama peab ka taktikalist mõtlemist – et leida kiireim ja efektiivseim viis etteantud situatsiooni lahendamiseks. Lisaks tuleb treenida laskmist erinevatest laskeasenditest – põlvelt, püsti ja pikali; erinevate varjete kasutamist, tõkete ületamist, relva haaramist mitte ainult kabuurist vaid kõikvõimalikest muudest kohtadest, relva laadimist erinevates olukordades jne. See teebki practicalist väga haarava spordiala, sest ühtki terviklikku laskeharjutust ei korrata kunagi – iga laskeülesanne on unikaalne. Practicalis ei arene ükski laskur kunagi sellise tasemeni kust edasi pole enam kuhugi minna. Kui oled saavutanud meisterlikkuse nii lasketäpsuses kui ka taktikalises mõtlemises võid alati arendada tegutsemise kiirust.

Practicali harrastajate arvu pideva kasvuga on täienenud ka selle ala reeglid ning tänaseks päevaks võib practical-laskmist lugeda üheks turvalisimaks laskespordialaks üldse. Mitte ükski teine laskespordiala pole sedavõrd põhjalikult reguleeritud. Korraga sooritab ühte harjutust vaid üks laskur kellest igal hetkel vaid käeulatuse kaugusel on ohutusreeglitest ning lähteülesande üldkavast kinnipidamist jälgiv kohtunik. Kohtuniku ülesanne on ka fikseerida laskuri poolt ülesande sooritamiseks kulunud aeg. Ohutustehnika reeglite vähegi olulisema rikkumise eest ootab võistlejat kohene diskvalifitseerimine. Ebasportliku või võistluse mainet kahjustava käitumise eest on võimalik ka pealtvaatajate diskvalifitseerimise, s.t. võistluspaiga piirest eemaldamine.

Practical võistlused on vaatamata oma reguleeritusele eelkõige siiski meeldivaks ajaviitmise kohaks kus pannakse proovile omandatud oskused ja võrreldakse oma taset teiste practical-harrastajatega üle maailma. Võistlustel saab kogenud laskuritelt häid nõuandeid nii varustuse kui ka vaimse ettevalmistuse poolelt ning end õigustanud tehnikaid-taktikaid ei hoita kiivalt üksnes enese teada sellel spordialal on lisanduv konkurents ja uued väljakutsed alati teretulnud.